VAATEVÄLI
Galerii Positiiv, Tallinn
Kuraator Kristel Schwede
12. – 30. septembril 2017.a.
Ülle Saatmäe esimese isikunäituse „Vaateväli“ lähtefoto sündis varakevadisel jalutuskäigul Põhja-Tallinnas beetapromenaadil tukkuva Patarei kindluse ja mere vahele jääval kitsukesel jalutusrajal.
Kaitserajatise ja vanglana tegutsenud ligi kahesaja-aastase kindluse massiivse müüri ääres on endale elukoha leidnud visad noored puud, kes kümne aasta jooksul on jõudnud joonestuda graafiliseks orgaaniliseks kunstiks. Oli aja ja õnne küsimus, kes selle osaliselt loodustekkelise kunstiteose tähendusrikkust märkab ja enda kunstiprojektiga liidab. Üleminekuaastaaja nukker ja samas ootustest täidetud tühjus, mida võimendavad lume külm valgus ja noorte müüriäärsete raagus puuelanike teadmata saatus, loovad fotol pingestatud õhkkonna. Peamiselt loodus- ja keskkonnafotograafiaga tegeleva kunstniku pildikeel on tundlik ja diskreetne. Eri aastaaegade valgusolusid oskuslikult pildistatavate objektidega sulandades toob ta esile looduse hingestatud olemuse või dramatiseerib looduskeskkonnas leiduvat inimtekkelist tausta.
Ülle Saatmäe näitus „Vaateväli“ on dialoog kahe erineva meediumi, tekstiili ja foto vahel. Foto sõnumi teisendamiseks loodud tekstiilinstallatsioon võimaldab vaatajal kaasa rännata kunstniku visuaalsel teekonnal kahemõõtmeliselt fotolt kolmemõõtmelisse galeriiruumi. Ühelt meediumilt sujuva hingetõmbega teisele kulgenud värvid, joonte graafika ja Eesti looduskeskkonnale
omane vaoshoitud hingus korduvad ning samas uuenevad tekstiili materiaalses keeles. Kunstnik on installatsiooni tekstiilide loomisel kasutanud lisaks sünteetilistele värvidele mustikaid, angervaksa, raudnaelu ja adrut. Tekstiile värvides jäädvustas Ülle Saatmäe tööprotsessi, mille tulemusena valminud fotod on eksponeeritud muretu dünaamilise parvena galerii seinal. Fotode vormistamiseks kasutatud matt paber toob hästi esile pildistatud kangadetailide pehme ja orgaanilise olemuse ning sulandab erinevad meediumid märkamatult üheks. Pildiparv on silmnähtavalt aknast välja libisemas.
Kas näitus on läbi saanud? Või elab teisenenult edasi juba uut elu?